Igal sügisel, kui ilmad külmaks ja rõskeks lähevad, tuleb paljudele pähe ikka sama küsimus: kuidas oma vastupanuvõimet nii tugevana hoida, et sel talvel ei haigestukski? Või kui see siiski juhtuma peaks, siis kuidas tõbi kergelt mööda läheks? Tegelikult ei maksa hirmu tunda. Kui me oma keha eest hästi hoolitseme, siis oleme suutelised paljusid haigusi ära hoidma ja püsivalt terve olema.
Meie kliimas kogub ja talletab kogu elusloodus talveks energiat, et kevadeni vastu pidada – talvel toimib kõik säästurežiimil. Tänapäeva inimene seevastu ei säästa end talvel üldse. Suvel puhkame ja sügisel tormame pimedale ja külmale ajale vastu täistuuridel. Napilt und, kõvasti tööd, „puhkus“ nutiseadmetes. Nii juhtubki, et talve teiseks pooleks on võhm väljas, kimbutab väsimus ja viirused murravad terveid peresid. Mida siis saaksime selles olukorras ise lihtsasti muuta?
*Hea uni on kulda väärt. Piisav kogus puhkust ja loomulike rütmide järgimine parandab meie vastupanuvõimet.
*Ka õues liikuda saab pea iga ilmaga ning õnneks on olemas ka spordiklubid. Erinevatel temperatuuridel ja ilmastikuoludes treenimine aitab karastada meie keha ning ära hoida külmetumist.
*Jooga, mediteerimine ja lõdvestus mõjub meelele rahustavalt ja kehale kosutavalt ning parandab organismi stressivastust ja alandab põletikutaset kehas.
*Õige toit vastavalt aastaajale: Värvilistes puu- ja juurviljades olevad antioksüdandid ja fütotoitained on immuunsuse kaitseks hädavajalikud. Eelistada võiks alati hooajalisi vilju. Ehk siis lehtsalateid tasuks süüa kevadel-suvel ja juurikaid sügistalvel. Sügavkülmutatud aia-ja metsamarjad on heaks C vitamiini ja antioksüdantide allikaks kõrvuti tavalise kapsa või hapukapsaga.
*Seedimine ja kõhu mikrofloora on väga oluline osa meie immuunkaitsest, kuna meie seedsüsteemi bakteritel on oluline roll immuunsüsteemi tööshoidmisel. Kiudaineterikkad tera-, kaun-ja köögiviljad ning hapendatud toidud hoiavad seedimise mikrofloora vajalikus mitmekesisuses. Probiootikumide kuure võiks teha nii viirushaigusi ennetavalt kui ka haigusjärgselt, eriti kui on kasutatud antibiootikume. Sealjures oleks oluline võtta probiootikumi piisavalt kõrges doosis, selleks võiks enamasti olla 20-30 miljardit CFU, mitte 2-3 miljardit, mis on valdava enamiku selliste toodete tavaline baktrikultuuride sisaldus.
* Lisandid: Kuldseks kolmikuks viirushaiguste profülaktikas peetakse D ja C vitamiini ning tsinki.
Sesoonse väsimuse ja meeleoluhäirete ennetamiseks on oluline stabiilne D vitamiini tase. Sel ajal, kui me D vitamiini päikesest ei saa, on meie laiuskraadidel tema puudus valdavaks probleemiks. D-vitamiini täpse vajaduse määramiseks oleks hea teha vereproov.
C vitamiini piisav tase organismis ennetab füüsilist väsimust ja lühendab haiguse kestvust. Biokeemiliselt on teada, et korraga imendub soolestikus vaid umbes 200mg C-vitamiini. See fakt piirab suurte C-vitamiini annuste kasutamisvõimalusi keha toetamiseks. Kui haigus juba ründab, siis liposoomidesse pakitud ehk liposomaalne C-vitamiin võimaldab viia kehasse oluliselt suuremaid koguseid C-vitamiini.
Tsinki vajavad laitmatuks arenguks ja toimimiseks meie keha immuunrakud. Kui seda toidust piisavalt ei saa, siis võib ka tsinki teatud perioodil lisaks võtta, sealjuures tasuks veenduda, et toidulisand on ka tegelikult omastatavas vormis. Üldiselt on mineraalid head kelaadi vormis, tsingi puhul on selliseks vormiks tsinkpikolinaat.
Kalaõli toodetes leiduvad oomega-3 rasvhapped EPA ja DHA reguleerivad organismi põletikuvastust, hoiavad südant ja aju ning parandavad meie väljavaadet nii paremale tujule kui tugevamale tervisele. Et selline mõju tegelikult avalduks, tuleks valida kvaliteetne ja puhas oomega-3 toode, kus oleks vähemalt 250mg DHA'd ehk siis looduslikus tasakaalus kalaõli peaks ühe päeva doosis sisaldama EPA+DHA minimaalselt 625 mg.
Glutatioon on üks meie keha tugevamaid ja olulisemaid antioksüdante. Antioksüdandid aitavad vähendada oksüdatiivset stressi sidudes vabu radikaale. Keha toodab glutatiooni ise, kuid stress, kroonilised haiguse ja kehv toit võivad kõik tema taset mõjutada. On leitud, et ka vanemas eas langeb glutatiooni tase. Glutatiooni taset aitavad tõsta väävlit sisaldavad toidud nagu brokkoli, lillkapsas ja kale ning sibul ja küüslauk. Samuti saab seda kiivist, spinatist, avokaadost ja sparglist. Glutatiooni saab võtta lisaks kvaliteetse toidulisandina, eelistatult liposoomses vormis.
*Kui haigeks jäämist ei ole siiski õnnestunud ennetada, oleks hea aeg maha võtta ja puhata. Kehale puhkuse andmine aitab kiiremini haigusest võitu saada. Ravimtaimed ja ingveritee, mesi, aurud ja sinepijalavannid on koduse raviarsenali raudvara. Paljud ei tea aga seda, et haigestumisel külmetushaigusesse peaks lõpetama rauapreparaatide ja multivitamiinide võtmise – need võivad hoopis viirustele elujõudu juurde anda.
Tervenemist saab toetada ning põdemise aega lühendada ka taimedega, mille bioaktiivsetel komponentidel on teada immuunsüsteemi mõjutav toime. Küüslauku ja sibulat on meie kandis pikalt tuntud. Brasiilia vihmametsast pärit Pau d`Arco ehk rahvakeeli sipelgapuu koores leiduvatel ühenditel on leitud viiruste-, bakterite, seente ja põletikuvastast toimet. Seda võib kasutada nii profülaktiliselt loomulike kaitsemehhanismide toetamiseks kui ka juba haigestununa.
Kui tahame, et meie tervis püsiks hea ja korras, on oluline näha oma keha ja vaimu tervikuna ning püüda ellu viia mitmeid nendest soovitustest korraga.
Sobilikud tooted meie veebipoes:
Vitamiin C flavonoididega ester vormis
Külmkuivatatud astelpaju pulber, hea C-vitamiini allikas
Oomega-3 kalaõli koos vitamiiniga D
Professionaalsed probiootikumid
Vitamiin C rasvlahustuvas vormis